Küsisin müügimehe käest, miks nii, mille peale vastati, et nii on neil kombeks.

Nüüd on sellest jutuajamisest mitu aastat möödas ja oma maja ehitamise plaan reaalsem ning akende teema vahepeal kätte jõudnud. Hakkasin seda asja uuesti uurima, sest minu arhitekt ütles: paneme aknad võimalikult välispiiridega ühele joonele. Kuidas siis õige on?

Ühel kohtumisel arhitekti juures võtsin antud teema uuesti üles, et miks nii. Arhitekt seletas väga lihtsalt, et soomlastel on klassikalisel puitkarkassmajal Soome tüüpi ehk kahe raamiga aknad, millel on juba aknaraam nii sügav, et ulatub peaaegu siseseinast välisseinani. Kui nüüd lisada väljapoole veel veeplekk ja sissepoole väike aknalauda meenutav liist, ongi ruum otsas, ja eraldi seinast väljaulatuvat tööpinda nemad oma majadesse ei pane.

See teema pakub mulle huvi, sest ma ei ole asjainimene. Pean silmas seda, et mul on vähe pudinaid ja nipsasjakesi. Savist kruuse ja klaasist konnasid ma ei kogu, ja toataimed muutuvad minu jaoks atraktiivseks alles siis, kui need on vähemalt üle meetri kõrged. Niisama aknast välja ma ei vaata — kui on õue isu, siis lähengi õue.

Aknalauad on minu jaoks olematu väärtusega elemendid, sest ma ei kasuta neid riiulitena, vastupidi — tahan näha enda ümber puhtust ja pindasid, mida on lihtne puhastada või korras hoida. Lihtsalt aknalaual istuda minu vanuses enam hea ei ole, sest kuskilt otsast hakkab keha rääkima, et mine istu parem ahju ette ja mis sa siin vastu külma klaasi ikka kössitad.

Samamoodi on aknalaua teema oluline asjainimestele ja neile, kel hobi potikeste sees lilli kasvatada ning neid akna juurde ritta laduda. Ega selles ei olegi ju midagi halba — aknalaud on üldjuhul päris suur pind ning sinna saab igasuguseid asju peale panna.

Täiesti eraldivõetavaks teemaks võibki lugeda seda stiili kus aknalauad tehakse nii laiad, et seal saab mõnusalt paralleelselt aknaga istuda. Võtad veel padja istumise alla ja ongi, ilma et oleks pidanud seina konstruktsiooni keeruliseks tegema, justkui maja piiridest välja ulatuv toaosa.

Teine asi miks aknaid võimalikult väljapoole maja pannakse, on arhitektuuriline stiil. Kui aken on olemuselt õhuke ja see võimalikult sissepoole maja seina paigaldada, jääb maja väliskülg inetu.
Sama tobe efekt tekib siis, kui vana maja paksult soojustatakse aga aknaid väljapoole ei nihutata — majal oleks justkui keskaegsed laskeavad akende asemel.

Akna kinnitamine aknaauku on ehituse osa, kus tellijal väga palju kaasarääkida ei ole. See on teema, mida valdab aknatootja või paigaldusfirma ja just sellest vaatevinklist, kui palju montaaživahtu aknalengi ja seina vahele lasta. Ka seda, et mitmest kohast ja kui pika kruviga ning millise klambriga aken avasse kinnitatakse jne.

Küsisin Krimelte spetsialistide käest kas vastab tõele, et liiga palju montaaživahtu ei ole hea toon lasta, sest kui ülejäänu hiljem ära lõigata, siis sellega lõhud kivistunud vahu pealmise kooriku ja see koht ei ole enam nii soojapidav. Ma nimelt olin sellist väidet kuulnud.
Igatahes oli vastus selline, et mingit vahet ei ole kas sa pärast lõikad selle vahu sirgeks või jätad pealmise kihi terveks — montaaživaht ei ole niiskustõkke materjal ja mingi materjaliga tuleb vaht katta igal juhul.

Põhiline vaenlane montaaživahule on päike, õigupoolest UV kiirgus ( UltraViolett ).
Kindlasti on kõik näinud mõnda maja, kus avatäite tihendamiseks on kasutatud montaaživahtu, mis siis on juba mõnda aega katma olnud ning tulemuseks on tumekollane peenikest puru eraldav ja lagunev materjal.
Üks oluline teema on see, et montaaživaht ei ole kinnitusvahend. Aken pannakse kiilude abil loodi ning kinnitatakse seina külge kas spetsiaalsete kinnitusvahenditega või otse läbi aknalengi seinakonstruktsiooni külge kruvidega, vaht on ainult isolatsioonimaterjal.

Akende maja välimise küljega võimalikult ühe joone peale paigaldamine on ka maja karbi soojustuse kui terviku seisukohast parem.
Maja soojustatakse väljapoolt ning kui aken sissepoole panna, tekivad soojustusse justkui akna suurused augud. Soojustamine ja millises kihis aknad paiknevad on aga ikkagi arhitekti või projekteerija otsustada.

Lisaks visuaalsele osale, on äärmiselt tähtis konstruktsiooniline toimivus ning see omakorda sõltub juba maja seina ehitusviisist ja kasutatavatest ehitusmaterjalidest.