See koht seriaalist meenus mulle, kui hakkasid selguma viimase, Eestit vapustanud kolmikmõrva asjaolud. On ühed, kes langevad mängukire ohvriks, ja teised kes selle pealt teenivad. Niisama on ka alkoholi, narkootikumide ja tubakatoodetega. Esimesed inimesed on nõrgad ja teised tugevad.

Säärase mõtteviisi järgi on (seadustatud) pahed käsitletavad omalaadse sotsiaalse darvinismi toimemehhanismina, mille ülesandeks ongi inimesi selekteerida: hävitada nõrku ja lubada tugevatel paremini elada. Hasartmäng ei ole tubaka ja akoholiga selle poolest otseselt võrreldav, sest ei manustate keemilist sõltuvust tekitavat ainet. Sõltuvust tekitav aine tekib mängiva inimese sees. Seda hullem!

Arvatakse, et mängusõltuvus on tänaseks nõudnud Eestis vähemalt 53 inimelu. Samal ajal olevat surmakaupmees Karu Eesti rikkaim inimene, kelle toimetamistest peaaegu iga lugupeetud seltskonnaleht räägib. Mitte ainult temast, vaid isa varjus on end klantslehtede lehekülgedele upitanud ka tema kaunis tütar.

Sellest, mis nende ilutsemise hinnaks on, me tavaliselt ei mõtle. Vähe sellest, teised, veelgi respektaablima renomeega inimesed tõttasid kohe ummisjalu surmakaupmeeste osakuid ostma ja paljud panid pahaks, et nad nii vähe said või sootuks ilma jäid. Tuleb meelde lugupeetud suusatreener Alaver ja mitmed teisedki.

Ent kui miski on seaduslikult lubatud või vähemasti mitte keelatud, siis võib sellega loomulikult tegeleda. Ja kui seda ei teeniks Karu, siis küllap teeks seda mõni teine karu. Nii et jällegi jokk.