Nigeerlase varjupaigataotluse vaatab uuesti üle ja langetab otsuse kodakondus- ja migratsiooniamet, teatas valitsuse pressiesindaja.

Valitsus jättis nigeerlase varjupaigataotluse rahuldamata eelmise aasta novembris, kuid viimane kaebas otsuse kohtusse edasi.

Tallinna halduskohus rahuldas aafriklase kaebuse tänavu 17. septembril, tunnistades valitsuse korralduse seadusevastaseks.

Siseministeerium tegi teisipäeval valitsusele ettepaneku varjupaiga andmisest keeldumise korralduse tühistamiseks ning kodakondsus- ja migratsiooniametil tuleb Nigeeria kodaniku varjupaigataotlus uuesti läbi vaadata ja uus otsus teha.

Pagulaste seaduse 1. septembril kehtima hakanud redaktsiooni järgi on varjupaiga andmise otsustamise õigus antud migratsiooniametile ning valitsus ei tegele sellega enam.

Alates pagulaste seaduse jõustumisest 1997. aastal, on Eestis esitatud 43 varjupaigataotlust, millest ühtegi ei ole rahuldatud.

Kümnele isikule on varjupaiga andmisest keeldutud, kuid enamik neist on keelduva otsuse halduskohtusse edasi kaevanud.

Möödunud aasta aprillis varjupaigataotluse esitanud 15 Iraagi kodanikku lahkusid otsust ära ootamata Eestist tõenäoliselt juba enne aastavahetust.

Praegu on varjupaigataotlejate hulgas seitse Pakistani ja kuus Afganistani kodanikku. Peale nende on varjupaigataotlejaid Nigeeriast, Somaaliast, Al?eeriast, Türgist, Armeeniast, Ukrainast ja Turkmeeniast.

Kuni varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse valmimiseni elab suur osa neist Ida-Virumaal Aa hooldekodus.