Põhikomponendid on tuum 2.6.17-10 (shiny new optimized kernel), Xorg 7.1.1 ja töölaud GNOME 2.16.1. Neid tuuniti kuni viimase minutini. Kasutan testarvutis Edgy Efti juba beetaversioonist alates. Uuendusi tuli iga päev nagu külluse sarvest, seal hulgas lugemata arv tuuma ja Xorgi uuendusi. Nende installimisel ei tekkinud kordagi probleeme. Nii beetaversioon kui ka RC töötasid stabiilselt. Uus tuum laiendab riistvara tuge ja tõstab töökiirust. Xorg 7.1.1 toetab AIGLXi ning võimaldab kasutada 3D-töölaudu Compiz ja Beryl. Paljude jaoks näib see olevat kõige kuumem teema. Olen näinud ekraanipilte, mis annavad Windows Vistale kindlalt silmad ette. Ubuntus ei ole võimalik installi ajal 3D-töölauda valida, nagu Mandriva 2007 korral. Vajalikud draiverid ja failid tuleb hiljem ise paigaldada, vt esimest viidet. Erinevalt Windows Vistast töötab 3D-töölaud kõigi kellade ja viledega ka nt Inteli Media Accelerator 950 integreeritud graafikakiirendi ja 512MB mäluga.

Esimesena torkab Edgy Efti käivitamisel silma uus avaekraan, millele ei väljasta enam teateridu. Sellel on mustal põhjal Ubuntu logo ja edenemisnäidik. Ülejäänud art work (sisselogimisaken, gnomesplash, taustapilt) ei avalda just suurt muljet. See torkab eriti silma, kui neid võrrelda nt Fedora Core 6 omadega. Õnneks võib kasutaja need ise sobivate vastu vahetada. Siin näib tegemist olevat Ubuntu suursponsori Mark Shuttleworthi isikliku maitsega, mis ei ole paljudele vastuvõetav. Kahju, sest esimene mulje on tihti otsustav. Pärast sisselogimisakna vahetamist kadusid väljalogimispaneelit ootamatult nupud „Taaskäivitus“ ja „Lülita välja“. Arvutit ei saanud enam normaalselt seisma panna. Foorumitest selgus, et need nupud saab tagasi, kui valida menüüdest Arvuti, Administreerimine korraldus Sisselogimisaken ja märgistada avanevas aknas kontrollkast Näita tegevuste menüüd.

Käivitusskript init on asendatud sündmustepõhise upstart’iga. Selle muudatuse viljad ilmnevad täielikult alles järgmise Ubuntu versiooni juures. Igatahes käivitub ja seiskub Ubuntu nüüd veidi kiiremini, kiiremini käivituvad ka mitmed GNOME komponendid. Mis puudutab eestindust, siis on see parem kui eelmise versiooni ilmumisel. Mitmed alammenüü Administreerimine korraldused on ikkagi ingliskeelsed: Device Manager, Language Support, Printing, Software Sources, Synaptic Package Manager, Update Manager. Õnneks on nüüd lahendatud eesti keele spelleri probleemid. Lisafailide paigaldamisega pole enam vaja vaeva näha.

Kadunud on eelmise versiooni probleemid mälupulgaga ja korduvkasutatavate DVD-plaatide kõrvetamisega. ISO-failde korduvkõrvetamine CD-RW plaatidele ei tööta. Kolmandiku võrra on kasvanud VIA tugikiibistikku integreeritud Unichrome Pro videokiirendi jõudlus (täiustatud draiver Xorgis). Seetõttu töötavad nüüd selle kiibistikuga arvutis korralikult videopleierid Totem (pärast kodekite installimist) ja VLC (ei vaja lisakodekeid).

Rakendustarkvarast on tõepoolest uusimad versioonid: kontoritarkvara OpenOffice.org 2.0.4, veebisirvija Firefox 2.0, fototöötlus GIMP 2.2.13 (Ubuntu 6.06 ikka veel 2.2.11), meiliprogramm Evolution 2.8.0, muusikapleier Rhythmbox 0.9.6 (Ubuntu 6.06 ikka veel 0.9.4.1). Lisandunud on kaks Monol põhinevat programmi — märkmeteprogramm Tomboy ja fotohaldur F-Spot 0.2.1. Viimane võimaldab pilte siltidega varustada ja hiljem nende järgi otsida. F-Spoti piltide redigeerimise vahendid on siiski kahjuks nõrgemad kui Google Picasas.

Ubuntu 6.10 sobib neile, kes tahavad kõige uuemat tarkvara, isegi kui see pole veel päris stabiilne. Selle plaate posti teel tasuta tellida ei saa, plaaditõmmis tuleb ise alla laadida. Ubuntu 6.10 paigaldamisega võiks paar nädalat oodata, kuni viimased vead kõrvaldatakse ning ilmuvad uued paigaldusjuhised ja skriptid. Konservatiivsemad kasutajad võiksid jääda pika toetusajaga Ubuntu 6.06 juurde, kui see olemasoleval riistvaral korralikult töötab. Kahjuks tundub, et mitmete selle rakendusprogrammide uuendamisega ei kiirustata.