Küllap toob uurimine selgust, kas Loksa surmad ja Tartu juhtum on omavahel seotud. Loksa kohta arvatakse seniste andmete põhjal, et neli inimest ajas hauda harilikust tunduvalt suurema metanoolisisaldusega süütevedelik. Mida sisaldas Tartu mehe tapnud „tundmatu vedelik”, pole veel teada. Tähtsam ehk veelgi kui surmajoogi koostis on teada saada, kust kannatanud seda said.

Politsei võib küll hoiatada, et „joogiks kõlbmatuid vedelikke ei tohiks mingil juhul juua”, paraku kõlavad hoiatused aga kurtidele kõrvadele. See seltskond, kes säärast sorti vägijooke tarbib, mis otse toonelasse läkitavad, ei tarbi massimeediat kuigivõrd. Nende peas tekib küsimus, kas juua või mitte juua, alles siis, kui keegi kõrval otsad annab.

Aastatetaguse Pärnu tragöödia õppetund osutus üürikeseks: pärast hetkelist ehmatust hakkasid napsusõltlased küll riigiviina eelistama, ent pöördusid peagi harjunud jookide jookide juurde tagasi ning salaviina tarbimine taastus endises mahus.

Tookord päästis meditsiin päästis 157 metanooli joonud inimese elu. Pärnu katastroof läks riigile tervishoiuasutustes tehtud kulude näol maksma 3,8 miljonit krooni. Midagi säärast viieaastase intervalliga on pisikese Eesti jaoks liig mis liig.