Pensionärid, vaesed ja lai üldsus oli propagandast juba nii töödeldud, et paljudel oli tekkinud arvamus Keskerakonnast, Reformist ja Rahvaliidust kui suhteliselt eestimeelsetest parteidest, kes raskel tunnil siiski Eesti põlisrahva eest seisavad. Kuid need illusioonid purunesid nüüd mõne nädalaga, juhul kui neid kellelgi veel oli.

ETV saates Foorum toimus küsitlus okupandi kuju teemal ja helistajaid oli 10 000 (!!!), nendest 70% nõudsid kuju kõrvaldamist. Demokraatlik enamus — põlisrahvas — on oma tahet väljendanud. Aga Savisaare ja siseminister Laaneti arvates on tegemist üksikute äpudega ja äärmuslike fašistide ja natsidega. Niisiis on 70% meie rahvast äpud, natsid ja fašistid! Aitäh, härrad ministrid, te solvate ja valetate rahvale näkku!

Ei ole juhuslik, et punalippude lehvitamine ja venelaste avalik pidutsemine Tallinna vallutamise päeval (22.sept.) ja Eesti okupeerimise päeval (9. mai), ning lõpuks sinimustvalge lipu avalik mõnitamine — sai alguse just 2005. aastal, mil kommunistide võim muutus juba ainuvalitsevaks ja troonil hakkasid istuma peale Rüütli ka teised vanad bolševikud. Venelased on hakanud tundma end juba väga turvaliselt eesti kommunistide selja taga — pidu meie õue peal muutub järjest lärmakamaks ja ülbemaks, ning seaduski on tulemas, mis nimetab kõik Kurjuse Impeeriumi sõdurid “vabadusvõitlejateks”, mis teeb automaatselt ka kõik nende lapsed ja lapselapsed “vabadusvõitlejate järeltulijateks”. Ja see tähendab seda, et vene pidu ei lõpe iial, muutub järjest lärmakamaks ja õigust jääb veel ülegi — jäävadki meid vabastama.

Nii nagu isevalitsejast reeturi Pätsi munad olid Vene kommunistide pihus, nii on ka Savisaare, Reiljani ja Ansipi munad tugevast Kremli pigistusest tulipunased. Kui kord juba oled asunud äraandmise raskele teele ja teinud kommunistidega koostööd, siis jääb see eluks ajaks kummitama ja need poliitikud muutuvad jõuetuteks marionettideks Vene luure ja poliitika lõa otsas. Kui juba rahu ajal, NATOsse ja ELi kuulumise ajal, aetakse niivõrd avalikult põlisrahva vaenulikku, segast ja puutinliku Kremli ees lömitavat poliitikat, mis siis veel sõja või okupatsiooni tingimustes toimuma hakkab? Siis ei pea nad enam kõhklema ja vassima — lahti rullitakse punalipud, rahvamassid tervitavad soojalt Nõukogude võimu taaskehtestamist ja öösiti sõidavad ringi mustad kongid, kuhu topitakse “äärmuslikud natsionalistlikud elemendid” — see tähendab eestlased — ja kordub 1940. aasta kogu hiilguses.

Kommunistlik ideoloogia ja partei on Euroopas ja Eestis saanud ühese hinnagu — see oli ja on vägivaldne, kuritegelik ja terroristlik organisatsioon, millesse kuulumine on kuritegu. Kui inimene on korra juba kuulunud KPsse ja me ei tea tema tegevusest sellel perioodil midagi: kelle peale ta koputas, keda kiusas taga, keda lasi lahti, kui palju varastas ja valetas — siis ei ole võimalik sellist inimest usaldada. Ka siis mitte, kui ta mingit nähtavat kuritegu ei sooritanud — kuulumine KPsse oli iseenesest ebaeetiline ja kuritegelik. Ta ei tohiks töötada riiklikes ja vastutavates ametites.

Nii kaua kuni Venemaa, Eesti venelased ja kommunistid jahvatavad lõputult fašismi teemat, nii kaua peame meie jahvatama kommunismi kuritegelikkuse teemal. Nii nagu juudid propageerivad holokausti, nii peame meie lõputult nämmutama kommunismi kuritegelikkust ja Venemaa tekitatud kahjusid ja vägivalda eesti rahva vastu, eriti vene keeles ja koolides. Tuleb luua Antikommunistlik Liiga, mis hakkab tegelema kommunismi ja selle kõikide avaldumisvormide likvideerimisega riigis ja ühiskonnas. Riigikogu peab moodustama antikommunistliku töörühma, kes hakkab välja töötama Antikommunistlikku seadust, milles antakse hinnang kommunismile kui ideoloogiale, kommunistlikule parteile ja selle liikmetele (eranditult kõigile), kes saavad range keelu töötada juhtivatel ja vastutavatel kohtadel, riiklikes ametites, politseis, kaitseväes, prokuratuuris, kohtus, õpetajana, arstina, advokaadina jne. Endised kommunistid ei tohi kandideerida presidendiks, riigikogusse, linna- ega vallavalitsusse. Neil ei tohi olla ka mingisugust valimisõigust. Nad võivad töötada erasektoris — vabakutselistena, katlakütjatena ja pirukamüüjatena või lihtsalt kodus rahulikult vanaduspõlve veeta.

Eesti on nagu Hiina — kommunistlik klikivalitsus ja räige kapitalism, mis ei hooli põlisrahvast ega vaese inimese ellujäämisest. Kõik ühiskonna ja võimu tasandid on läbiimbunud kommunistlikust kapitalismist.Euroopa võttis 25. jaanuaril 2006 vastu resolutsiooni, mis mõistab hukka kommunismi kuriteod. Nüüd on ka Eestis aeg üliküps, et vabastada ühiskond kurjategijate võimutsemisest. Seaduse eesmärk ei ole kollektiivne karistamine, vaid mõistlikud piirangud tagamaks Eesti julgeolek ja iseseisvus.

Antikommunistlik seadus on ainus retsept, kuidas vabaneda lõplikult kommunistidest ja reeturitest, kes kasutavad venelasi ära selleks, et võimul püsida. 200 000 venelase ja 20 000 kommunisti abil surutakse maha põlisrahva vabaduspüüdlused ja vaba tahe oma kodumaal otsustada. Kommunistid peavad kõik kohtu alla minema ja andma rahva ees aru oma tegevusest ja tegevusetusest minevikus ja seejärel tagasi astuma. Avalikustamine alles algab.

Meie esisisa Kalev hakkab koju jõudma ja kaugel pole enam see päev, mil kõik meie “vabastajad”, kommunistid ja okupandid, savisaared ja aljoošad, panevad rasvaste kintsude välkudes ida ja lääne poole plagama. Sakslased olid siin 700a, aga lahti saime neist, küll saame ka venelastest. Meie juured on sügaval.