Hinnatõus algas Lääne Euroopa tehastest, algatajaks Mittal’i gruppi ettevõtted. Tänaseks on hinnatõusulaine jõudnud ka Tsehhi ja Slovakkia tootjateni ning tõenäoliselt kuuleme hindade tõusust ka Poolas üsna pea. Ka Venemaa suurim terasetootja Severstal on teatanud ca 10% hindade tõusust.
Põhjus — tagajärg.
Euroopa terasetootjad hoiavad jätkuvalt tootmismahtusid kunstlikult all. Teisisõnu: tehased töötavad alakoormusega. Sellise strateegia eesmärgiks ongi hindade kontroll koguste kaudu. Jaanuaris oli terase väljalase Euroopa Liidu EU-25 maades 5,8 protsenti väiksem kui aasta tagasi samal perioodil. EU-15 — maad, kus asuvad regiooni suurimad terasetootjad, tootsid isegi 6,6 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Veebruari andmed peaksid olema esialgsetel hinnangutel samas suurusjärgus.
Miks?
Esiteks: lisaks pikaajalise strateegilise plaani täitmisele aitab hindade tõusule kaasa ka hooaja algus ning selle venimine pika ja külma talve käes vaevelnud Euroopas.
Teiseks: kogu Euroopas on ehitustegevus näitamas endiselt kasvutrendi.
Kolmandaks: paljudes tehastes on nii plaanilised kui ootamatud tehnilise remondi seisakuid
Neljandaks: Kardetud odav import ei ole turgu mõjutanud. Näiteks Türgi tootjad on sunnitud maksma vanaraua eest sellist hinda, et lõpptoote hind ei ole enam Euroopa ostjatele nii atraktiivne kui varem. Sama käib Hiina impordi kohta.
Viiendaks: ja võib olla kõige olulisemaks põhjuseks on rauamaagi hindade tõus. Seni on terasetootjad suutnud vastu seista maagi tarnijate pidevale survele rauamaagi hinda tõsta kuid lõpuks on nad murdumas ja nõus hinnanguliselt ca 10-20 % kõrgemate maagi hindadega. See omakorda hakkab mõju avaldama terastoodete lõpphinnale.
Hinnad ei saa tõusta lühikeses perspektiivis lõpmatuseni.
Euroopa tootjad peavad samal ajal jälgima maailma terasehindu, et mitte liiga kõrgete hindadega meelitada taas siia väljaspool Euroopat toodetud terast. Näiteks 2005 aastal oli import EU riikidesse ca 17 miljonit tonni ehk ca 5 protsenti madalam kui 2004 aastal. Seda tänu sellele, et hinnad Euroopas olid importi takistaval tasemel. Sellel aastal ei ole samuti märgata olulisi muutusi impordi suurenemise suunas. Samas näitab statistika, et impordilitsentse on aktiivsemalt väljastatud kui eelmisel aastal samal ajal. Ehk siis tasub silmas pidada, et kuigi paljukardetud Hiina sündroom ei ole avaldunud, on selle varjus oodata odavat terast hoopis lähemal asuvatest maadest nagu näiteks: Liibanon, Iraan, Egiptus, kes on väljendanud oma kavatsust käimasolevat konjuktuuri kasutades terase eksporti suurendada.
Teraseuudised internetis: www.bermet.ee
