Gröönimaa upub kardetust kiiremini

Veetase Atlandi ookeanis tõuseb arvatust rutem, kuna Gröönimaa liustikud sulavad aina kiiremini, paisates ookeani viimasel viiel aastal kaks korda rohkem vett, kui varem sama perioodi jooksul.

Teadlased võtsid kokku viimase kümne aasta mõõtmiste tulemused ning avastasid, et selle aja jooksul on maailma suurima saare liustikest merre jõudva jää hulk kasvanud 150 protsenti, teatab The Telegraph.

Ühtlasi liigub sulamise laiuskraad kogu aeg põhja poole.

Teadlased kardavad, et praegused hinnangud, nagu tõuseks merepind selle sajandi jooksul 90 sentimeetrit, on liiga optimistlikud.

„Gröönimaa lõunapoolne pool reageerib sellele, mida meie peame kliima muutuseks. Põhja pool ootab, aga ma ei arva, et ta ootab kaua,“ ütles uuringu üks autoritest NASA teadlane Eric Rignot California Pasadena Tehnoloogiainstituudist.

Rahvusvaheline Kliimamuutuse paneel on ennustanud, et maailmamerede tõus saab sel sajandil olema 10 kuni 90 sentimeetrit, eelmisel sajandil tõusis veetase 10 kuni 20 sentimeetrit.

Värske uuringu kohaselt liiguvad kiireimad liustikud 12 kilomeetrit aastas, mis teeb nad maailma kõige kiiremini liikuvateks liustikeks. Kui 1996. aastal sulas Gröönimaal aastas 91 kuupkilomeetrit jääd, siis 2000. aastal oli see arv 138 ja 2005. aastal juba 224 kuupkilomeetrit. Kaks kolmandikku sellest sulamisest tekkis, kui liustikest voolas jää ookeanisse.

Kokku on Gröönimaal 1,7 miljonit kuupkilomeetrit jääd, jääkiht on umbes kolme kilomeetri paksune. Kui see kõik ära sulaks, tõuseks merepind seitse meetrit. Eelmisel aastal tõusis meretase 0,57 millimeetri võrra.