Et Ubuntu on Fedora Core kõrval minu lemmikdistro, siis alustasin sellega tutvumist juba nädal tagasi ilmunud RC versioonist. Uuendusi on tulnud iga päev, vahel kuni sadakond. Seega on lõppversiooni oluliselt täiendatud. Selle põhikomponendid on: tuum 2.6.12.6, xorg 6.8.2, GCC 4.0.1, OpenOffice.org 2.0, Firefox 1.0.7. Tõmbasin kohe plaaditõmmise, kõrvetasin plaadi ja installeerisin Ubuntu 5.10.

Installeerimine
Installeerimisprogramm on endiselt tekstipõhine, kuid seda on oluliselt täiendatud. Muuhulgas liigub nüüd kursor parooli sisestamisel normaalset ega aja algajat paigalseismisega segadusse. Installeerimisel tuleb keeleks valida inglise keel (teiste keelte pakid saab hiljem Internetist), klaviatuur vastavalt olemasolevale ja asukohariigiks Eesti. Esimese kasutaja parool on ühtlasi administraatori (root) parooliks.

Pentium III protsessori ja 256MB mäluga arvutil võttis installeerimine umbes tund aega. Kogu riistvara tunti ära. Pärast installeerimist tuleb kontrollida internetiühenduse toimimist, avades veebilehitseja Firefox. Tippige selle aadressiribale eesti tähti. Kui klaviatuuri paigutus ei vasta olemasolevale, siis tuleb klaviatuuri tüüp uuesti näidata Eelistuste alammenüüst. Edasi paigaldage uuendused (kui neid on) ja installeerige alammenüü Süsteem korralduse Language Selector abil eesti keele tugi.

Töölaud ja OpenOffice.org
Ubuntu töölaual pole vaikimisi ühtegi ikooni. Menüüd on paremini eestindatud kui eelmises versiooni, umbes samal tasemel Fedora Core 4-ga. Osa korraldusi on endiselt ingliskeelsed, samuti Firefoxi ja Thunderbirdi menüüd ja GNOME abiinfo. Rakenduste menüüst on kadunud korraldus Käivita rakendus. Selle akna avab klahvikombinatsioon Alt+F2. Kadunud on ka korraldus Root Terminal. Terminaliaknas saab administraatori õigusi nõudvaid korraldusi anda, tippides korralduse ette sudo.

Lisandunud on keelte valik korraldusega Language Selector. Rakenduste menüüd saab redigeerida mugava menüüredaktori Smeg abil. Mittevajalikke teenuseid saab nüüd välja lülitada aknast, mille avab korraldus Teenused. Lisandunud on ka heliplaatide kirjutamisprogramm Serpantine. KDE CD-kirjutusprogrammi k3b järgi pole seega enam vajadust.

Ubuntu apt-get pakihaldus on priima. Allikaid on vähe. Terminaliakna asemel saab programme valida graafilisest Synapticu aknast. Lisandunud on veel üks aken, mille avab korraldus Lisa rakendus. Selles aknas on soovitatavad programmid grupeeritud otstarbe alusel. Vahva! Multimeediafailide kasutamiseks tuleb installeerida rida lisaprogramme. Vastavad juhised on koondatud Unofficial Ubuntu Starter Guide veebilehele. Selle uus versioon pole veel ilmunud. Sealt võib korraldused otse terminaliaknasse kopeerida. See eeldab aga, et kasutaja oskab otsustada, mida tal on vaja installeerida. Päris algajale Ubuntu seega hästi ei sobi.

Plaadil on kontoritarkvara OpenOffice.org 2.0 (täpsemalt 1.9.129). Koos eesti keele valikuga installeeritakse eestikeelne abiinfo. Spelleri paigaldamiseks kopeerisin vabavaraspelleri lehelt vajalikud kaks faili ja muutsin üht konfiguratsioonifaili. OOo failimenüü korraldus Nõustajad, Uute sõnastike paigaldamine, mida soovitatakse OOo eestinduse kodulehel, millegipärast ei töötanud. Speller töötab ka siis, kui hiljem valite Ubuntu keeleks inglise keele.

Kellele ei meeldi Breezy tumepruun taustapilt ja Human teema, võib need sobivamate vastu vahetada. Valisin teemaks Clearlooks, panin taustapildiks oma tehtud maastikufoto, muutsin paneelid läbipaitvateks ja paigutasin ülapaneelile enamkasutatavate programmide käivitamiseks vajalikud ikoonid. Kokku kulub nn „nikerdamiseks“ ja lisaprogrammide installeerimiseks tunnike või kaks.

Kokkuvõtteks
Mulle Ubuntu meeldib. Eelistan seda kui tõelist vabavara. Pakihaldus on märksa parem kui Fedoral. Ubuntu esimene kaheaastane arendustsükkel lõpeb tuleval aastal versiooniga 6.04 Dapper Drake, millele tagatakse kolmeaastane tugi. Siis lähen lõplikult Ubuntule üle.