Tegemist on vanima teadaoleva inimese eellase koljuga, teatab The Telegraph.

Purunenud ja pragunenud kolju on teadlaste sõnul murrangulise tähtsusega selgitamaks kolme miljoni aasta pikkust arengulünka esimeste humanoidide ja ahvide ning inimeste ühise eellase vahel.

Varem on teadlased vaielnud selle üle, kas Tšaadist Djurabi kõrbest leitud kolju kuulub ahvile või humanoidile. Toumai (mis tähendab elulootust) nime kandva pooliku kolju põhjal väitsid osad teadlased, et see olend ei olnud võimeline püsti kõndima ning tema hambad meenutavad pigem ahvi omi.

Värske uuring kinnitab aga, et „Tšaadi vanamees” oli tõesti pigem humanoid kui ahv. Koljutükkidest arvutiga modelleeritud pildi põhjal väidavad teadlased, et luustik kuulus unikaalsele tegelasele, kes oli segu ahvist ja humanoidist.

Olend oli umbes meetri pikkune ning tema aju oli sama suur kui šimpansil, ta suutis käia püsti.