Mandrakelinux on pikalt juhinud Distrowatchi populaarsuse edetabelit, kuigi hetkel on Ubuntu teda edestamas. Seda kasutavad mitu Eesti arvutivalmistajat (Ordi jt). Mandrakelinuxil on hea multimeediatugi. Kohe pärast installeerimist saab mängida MP3- ja DivX-faile. Teiste distributsioonide korral tuleb multimeediatoe jaoks installeerida mitmeid lisaprogramme. Selleks on aga vaja teada, milliseid programme on vaja ja kust neid saab, mis on algaja jaoks keerukas ülesanne.

Mandrakelinux Limited Edition 2005 pakub erilist huvi, kuna see on (Tiigrihüppe Sihtasutuse rahalisel toel) seni kõige paremini eestindatud Linux, mis võetakse aluseks sügisel ilmuva, KDE-põhise, üheplaadilise nn koolidistro koostamisel. Sügisel ilmub ka eestikeelne käsiraamat.

Laiale avalikkusele pannakse Limited Edition 2005 (LE) tasuta tõmbamiseks välja alles kuu aega pärast ilmumist, st maikuus. Seni saavad seda tõmmata ainult tasulise Mandrake Club liikmed. Seetõttu otsustasin testida Mandrakelinux 10.2 RC2, mis logode järgi otsustades on LE beetaversioon. Tõmbasin kolm plaaditõmmist ja kirjutasin need korduvkirjutatavatele CD-plaatidele. Asendasin 10.2 RC2-ga oma Pentium III protsessori ja 256MB mäluga multibuut testarvutil oleva Mandrakelinux 10.1 Officiali.

Vana versiooni uuendamine võtab ligi kaks korda rohkem aega kui uue installeerimine, kuid see-eest jäävad alles kõik vana versiooni seaded ja sellele lisatud programmid (nt DVD-filmide mängimiseks vajalik libdvdcss2 ja Creative pleierite tuge tagav Gnomad2). Mingeid probleeme uuendamise käigus ei tekkinud. Kohe töötas Starmani internetiühendus ja kohtvõrk. Kõvakettal olev Windowsi NTFS partitsioon on kättesaadav (Fedora puhul on selleks vaja lisadraiverit).

LE sisaldab järgmisi uusi põhikomponente: tuum 2.6.11, xorg 6.8.2, KDE 3.3.2 (viimane on KDE 3.4), GNOME 2.8.3 (viimane on 2.10), veebisirvija Firefox 1.0.1, meiliprogramm Thunderbird 1.0.2 ja kontoritarkvara OpenOffice.org 1.1.4.

Kõigepealt torkab silma uus LE logoga taustapilt (pildil), kuid see on muidugi teisejärguline. Testarvutile on installeeritud nii KDE kui GNOME töölauad, kuigi tavaliselt eelistan kasutada GNOME. Et KDE oli juba varem üsna hästi eestindatud, siis on sedapuhku põhitähelepanu pööratud installeerimisprogrammi ja Mandrake teeninduskeskuse komponentide eestindamisele. Eestikeelsed on KDE ja GNOME menüüd, KDE abiinfo, OpenOffice.org 1.1.4 menüüd ja mitmed lisaprogrammid. Ingliskeelsed on GNOME abiinfo, Firefox, Thunderbird ja mitmed lisaprogrammid. Kokkuvõttes — olulisem osa (va OO.o abiinfo) on eestindatud ja üsna hästi. OO.o vabavaraline speller on praegu viletsam kui Filosofti oma, kuid sügiseks seda täiustatakse.

KDE keskkonnas mängib heliplaate KsCD, MP3-faile Amarok, videofaile (sh DivX- ja DVD-filmid) Kaffeine. CD- ja DVD-plaatide kirjutamise programm K3b 0.11.20 võimaldab muuhulgas ka kohe MP3-failidest heliplaate kirjutada (teiste distributsioonide korral läheb vaja lisaprogrammi k3b-mp3). Pildifailide vaatamiseks ja haldamiseks on programm Kuickshow, piltide arvutisse laadimiseks Digikam.

Proovisin ka OpenOffice.org 2.0 beetaversiooni, mida saab OO.o eestindamise saidist. Selle tööriistaribade ikoonid pole nii kenad kui LE koosseisus oleval OO.o 1.1.4 ja abiinfo tõlkimine pole samuti veel lõpetatud. Loodetavasti saadakse sellega sügiseks hakkma. OO.o 2.0 peaks jõudma koolidistrosse.

LE menüüd on (eriti kahe töölaua installeerimise korral) ülekoormatud. Neis on palju väheütlevate nimedega programme, nt K3b. Kubuntu menüüs on selle asemel K3b (CD&DVD Burning), mis on algajale palju arusaadavam. Mugavam oleks üldse kasutada mõnd üheplaadilist distributsiooni, kus iga asja jaoks on vaid üks programm, nt Kubuntu (KDE töölaua jaoks) või Ubuntu (GNOME töölaua jaoks). Need tagavad uusima töölaua versiooni, kuid multimeediatoe tagamiseks tuleb installeerida mitmeid lisaprogramme. Kahjuks pole nad sama hästi eestindatud kui Mandrake.

Kui olete seni Mandrakelinuxit kasutanud, tasub uuele Limited Edition 2005 versioonile üle minna küll. Erinevalt Windowsist, pole selleks vaja senisest võimsamat arvutit. KDE töötab veidi kiiremini. Uuendatud töölaudade ja rakendusprogrammide versioonid tasuvad nähtud vaeva kuhjaga.